Lahkumine

Mine sellest loost välja,
sa võid seda kõrvalt vaadata.

Kõik võib muutuda.
Kõike võib muuta.


Tõepoolest, jutt on mul seesama
imal supp, mida enesetööstus
meile sisse söödab.
Selle vahega, et mina ütlen,
et tee nii, nagu tahad.

Mitte

lusikaga, mämm-mämm,
kahvliga, nämm-nämm,
ninnu-nännu punnu-kännu,
sina küll endaga hakkama ei saa.
Pealekauba oled ju hästi imelik -
osta meilt see õpik.

Noaga, siuh-säuh
on vaja
otse kõhtu.

SEMM*

’kummaline’ kütkestab

’imelik’    paelub

’veider’    võlub

’kentsakas’ veetleb

’pentsik’   tõmbab

’segane’    köidab

’hull’      lummab

ja 'grazzyyy't ei hakka ma mainimagi.

* tähelepanekuid mitte-isiklikust stsoonist

Kõverpilguga piiludes on kõik ammu ulmefilm.
Lõpuks ometi - me jõudsime, me võitsime, meil on HEA UUS ILM!
Milline? Ma seletan:

meelelahutus on rangelt ajulage

raha paistab seal, kus rumalust.
Terve keha vaimusisaldus on üsna väike,
aga see-eest on ta jube kõva.

Kõik jõukad alfapersoonid

semmivad ringi väljavalitud beetadega,

kes on uskumatult ilusaks nip/tuckitud

ja elu on üks uhke ja kindlasti steriilne LILL.

Aga nurgatagused on

hädas gammasid

ja näljas üpsilone täis,

selle vahega, et nad pole nii sündinud

vaid sünnipärasest

alfastaatusest taandatud.


Sugu tehakse samuti sarnaselt. Järjest rohkem pneumaatiliselt ja vormiliselt ning sisuliselt korrektselt, järgides ühtset O-ideoloogiat, kuna teadmised ja materjalid on tänu meediale nii avalikud ja laialt levinud, et ei jäta järgijatele mingit erilist võimalust, kui "kogeda seksi sajal uuel erineval moel". KOHUSTUSLIK!

Naiselik on luuletada?

Luulelik on naisetada ka.

Panna selga kleit,

mis katab su põlved,

teha pähe lokid,

vesilokid, vaoshoitud.

Võtta kätte pits

ja väärikalt hoida sigaretti.

Ja siis halada,

kui halvasti kõik on.

Mees jättis maha,

plekki ei ole,

orgasmi ei saa,

miski ei püsi elus

sinu juures

sinu juurtes

sinu elus

Võtta kõik kokku

ja kirjutada üles – lihtne.

Mul on ikka täitsa uskumatu huvi võõraste inimeste vastu - vaadata nende pilte, lugeda, kuidas nad kirjutavad, kujutada ette, mis tunne oleks olla nende nahas. Eriti meeldib proovida vaadata kedagi kolmandat, ka ennast, selle teise inimese pilgu läbi. Kehaväline kogemus.
Halb tagajärg on see, kui ma hakkan mõnd elu kadestama, sest osa lihtsalt oskab oma olelust nii meeletult hästi portreteerida. Maitsekas snäppshot siit, mõnus muusika sealt, lahe üritusereklaam kusagilt veel. Et milleks üldse PR-i õppida, kui kõik seda ise nii hästi oskavad? Või peaks endale ka kellegi palkama, kes tekitaks minust klantspildi. Ei - seda ma oskan isegi hästi. "Jaa, ei ma siin, jah, õpin ja teen." Teen voodis pikali olemist.

Keegi peab seda ka tegema, ausalt -->

Take it from these guys!

Küsimusi

Kui keegi küsiks

Kas sa tahaksid lapsed saada kohe või ei kunagi?
Kas sa tahaksid maja saada kohe või ei kunagi?
Kas sa tahaksid koduloomad saada kohe või ei kunagi?

Siis peaksin küll pikalt järele mõtlema.

Tõenäoliselt küsiksin vastu

Kes mulle need annaks?
Kust ta need võtaks?
Mida ta nende eest saada tahaks?

Tõenäoliselt peaks ka see keegi siis järele mõtlema.

Nii me siis mõtleksime
ja 'kohe' lükkukski selle kavaluse tõttu edasi

Chief Istuv Nägu

lameda näoga musta nahkjakiga

räägib trammi nagu elusolendiga

vabandab, et tahab peale tulla.

Viimane oma liigist.

Oleks võinud ju indiaanlane olla,

poleks pidanud venelaseks saama.

*

väravad
avarad
ja silma
pilgud

*

Sul on suured prillid,

Sa oled su prillid.

Sa oled tark.

Isegi...  väga.

Kalamaja akvaarium

Tuleb tõdeda, ei esimest, ei viimast korda, et täpsest ülesandest kinnipidamine on enneolematult raske. Hea on muidugi siis, kui kõrvaltegevusteks on huvitavad ja harivad tegevused, nagu teiste inimeste blogide lugemine, saadete järelkuulamine ja üldiselt kirjanike mõtetes ringituuseldamine. Muidugi, nagu ütles Cioran, siis kõige mõttetum luule on see, milles kirjutatakse luulest. See oleks sama hea, kui ... ei tule meelde. Noh, umbes, kui professor peaks loengut loengu pidamisest. Seetõttu peaks luuletaja või kirjanik tutvuma hoopiski teistelt elualadelt pärit teadmistega. Lugesin Roald Dahli ja mõtisklesin tol hetkel samuti, et hämmastav, kui palju ta teab antiikmööblist ja mesilastest... kuid, ilmselt pole raske seda kõik välja otsida. Eksole. Pole see sugugi nii maagiline, kui tundub.

Sellega on siis nüüd algust tehtud. Mis saab ja kuhu edasi? Võiks öelda, et... on raske öelda. Veel raskem teha. Keegi peab ju väikestest asjadest kirjutama. Võib-olla on see kvaliteedilt mitteimeine, aga sel juhul, las ta esialgu olla, äkki veitsa aja pärast on veits vähem. Kasvab, õpib, areneb? Jäta meelde, alati peab teistele andma võimaluse. Muidugi mitte võimaluse sulle nina alla midagi tegema tulla, mis sulle ilgelt närvidele käib, vaid võimaluse eksisteerida ilma, et sina temast avtomaatselt halvasti mõtleks. Las ta siis olla. Olgu? Kokkulepe sõlmitud.